Kirjeldus
„Ükskord,“ jätkas Une-Mati, „märkas pererahvas, et nende hobused on kuidagi kokku tõmbunud. Nii noored kui ka vanad hobused olid tükk maad väiksemaks kahanenud. Keegi ei teadnud, millest see tuleb, ja kõik olid õnnetud. Hobused muudkui kahanesid ja aasta pärast olid nad nagu põrsad. Noored loomad olid isegi kassi mõõtu.“
„See ei ole võimalik!“ vaidles Madli. „Nüüd sa paned ikka täiega pada!“
„Oota!“ ütles Une-Mati. „Las ma jutustan lõpuni.“ Madli tõstis Eedi endale kõhu peale ja silitas teda hellalt. Tasapisi hakkas Eedi nurru lööma.
„Nii,“ jätkas Une-Mati, „tõmbusid siis hobused kokku ja lõpuks pandi nad küülikutega ühte aedikusse, sest muidu kippusid nad ära kaduma. Kõige tillemad võeti vahel tuppa ringi jooksma. Neid oli tegelikult päris armas vaadata. Eriti hiirepoja-suuruseid hobukesi.
Arvustused
Tooteülevaateid veel ei ole.