Kirjeldus
Une-Mati soris kotis ja kangutas kogu jõudu kokku võttes endale pähe hiigelsuure mütsi. Müts oli nii raske, et Une-Mati jalad vetrusid nagu keedetud makaronid.
„Kukla tagant, näe, vedasin juhtmed taskuni ja taskus ongi telefonilaadija. Imelihtne ju? Kas ma pole andekas? Telefonilaadijat pole enam vaja kusagile seina toppida, pistad nutika taskusse laadima ja korras.”
„Jajah, aga kui palju see müts kaalub?”
„Noh, nii paarkümmend kilo ehk,” oletas Une-Mati ja vedrutas oma makaroni-jalgu. „Võtab nats põlvist nõrgaks, tead, aga milline leiutis!”
„Seda on palju,” arvas Madli. „Kael paistab sul ka juba tursunud kummardada ei saa sa üldse.”
Une-Mati proovis natuke kummarduda ja läks näost lillaks. Päikesepatareiga müts kukkus kolinal peast ja mehike lõõtsutas päris pikalt.
Arvustused
Tooteülevaateid veel ei ole.